Märkus.: Soovime pakkuda teie keeles kõige ajakohasemat spikrisisu niipea kui võimalik. See leht on tõlgitud automaatselt ja sellel võib leiduda grammatikavigu või ebatäpsusi. Tahame, et sellest sisust oleks teile abi. Palun märkige selle lehe allservas, kas sellest teabest oli teile kasu või mitte. Soovi korral saab ingliskeelset artiklit lugeda siit .
Tagastab investeeringu praeguse netoväärtuse, võttes aluseks diskontomäära ja tulevaste maksete (negatiivsed väärtused) ning sissetuleku (positiivsed väärtused) sarja.
Süntaks
NPV(määr;väärtus1;väärtus2;...)
Määr – diskontomäär ühe perioodi jooksul.
Väärtus1, väärtus2, ... – 1...29 argumenti, millega tähistatakse makseid ja sissetulekut. Argumendid väärtus1, väärtus2, ... peavad olema ajaliselt ühtlaselt jaotatud ja ilmnema iga perioodi lõpus. Funktsioon NPV kasutab argumentide väärtus1, väärtus2, ... järjestust rahavoogude järjestuse tõlgendamiseks. Sisestamisel veenduge, et teie makse ja sissetuleku väärtused on õiges järjestuses. Loendatakse arv- ja tühje argumente, loogikaväärtusi või arvude tekstiesitusi; veaväärtuste või arvudeks transleerimatu teksti kujul esitatud argumente ignoreeritakse.
Kommentaarid
-
Funktsiooni NPV investeering algab üks periood enne rahavoogu väärtus1 ja lõpeb loendi viimase rahavooga. Funktsiooni NPV arvutus põhineb tulevastel rahavoogudel. Kui esimene rahavoog toimub esimese perioodi alguses, tuleb esimene väärtus lisada funktsiooni NPV tulemile, mitte kaasata väärtuste argumentidesse. Lisateabe saamiseks vt näiteid allpool.
-
Kui n on rahavoogude arv väärtuste loendis, on funktsiooni NPV valem:
-
Funktsioon NPV on sarnane funktsiooniga PV (praegune väärtus). Põhiline erinevus funktsioonide PV ja NPV vahel on see, et PV lubab rahavoogudel alata kas perioodi lõpus või alguses. Erinevalt funktsiooni NPV muutuvatest rahavoogude väärtustest peavad funktsiooni PV rahavood olema püsivad kogu investeeringu jooksul. Teabe saamiseks annuiteetidest ja rahandusfunktsioonidest vt funktsiooni PV.
Näide 1
Järgmises näites:
-
Määr on aastane diskontomäär.
-
Väärtus 1 on investeeringu esialgne väärtus ühe aasta pärast alates tänasest.
-
Väärtus 2 on esimese aasta tulu.
-
Väärtus 3 on teise aasta tulu.
-
Väärtus4 – kolmanda aasta tulu.
Näitesse kaasatakse 10 000 krooni suurune esialgne väljaminek ühena väärtustest, kuna see tasutakse esimese perioodi lõpus.
|
Määr |
Väärtus 1 |
Väärtus 2 |
Väärtus 3 |
Väärtus 4 |
Valem |
Kirjeldus (tulem) |
|
10% |
–10000 |
3000 |
4200 |
6800 |
=NPV([Määr], [Väärtus 1]; [Väärtus 2]; [Väärtus 3]; [Väärtus 4]) |
Selle investeeringu praegune netoväärtus (1188.44) |
Näide 2
Järgmises näites:
-
Määr on aastane diskontomäär. See võib tähistada inflatsioonimäära või võistleva investeeringu intressimäära.
-
Väärtus 1 on investeeringu esialgne väärtus ühe aasta pärast alates tänasest.
-
Väärtus 2 on esimese aasta tulu.
-
Väärtus 3 on teise aasta tulu.
-
Väärtus 4 on kolmanda aasta tulu.
-
Väärtus 5 on neljanda aasta tulu.
-
Väärtus6 – viienda aasta tulu.
Näitesse ei kaasata esialgset 40 000 krooni suurust väljaminekut ühena väärtustest, kuna makse toimub esimese perioodi alguses.
|
Määr |
Väärtus 1 |
Väärtus 2 |
Väärtus 3 |
Väärtus 4 |
Väärtus 5 |
Väärtus 6 |
Valem |
Kirjeldus (tulem) |
|
8% |
-40000 |
8000 |
9200 |
10000 |
12000 |
14500 |
=NPV(Määr; [Väärtus 2]; [Väärtus 3]; [Väärtus 4]; [Väärtus 5]; [Väärtus 6])+[Väärtus 1] |
Selle investeeringu praegune netoväärtus (1922.06) |
|
8% |
-40000 |
8000 |
9200 |
10000 |
12000 |
14500 |
=NPV(Määr; [Väärtus 2]; [Väärtus 3]; [Väärtus 4]; [Väärtus 5]; [Väärtus 6]–9000)+[Väärtus 1] |
Selle investeeringu praegune netoväärtus, kaotusega 9000 kuuendal aastal (–3749.47) |
