Kuritarvitamise, andmepüügi või Outlook.com-i tüssamine tegelemine

NB! :  See artikkel on masintõlgitud, vaadake lahtiütlust. Selle artikli ingliskeelse versiooni leiate aadressilt (viiteks).

Siit saate teada, mida teha, kui puutute kokku veebis toimunud õigusrikkumise, andmepüügipettuse või Outlook.com-i kontole saadetud või sealt pärineva rämpspostiga.

Rikkumisest teatamine

  • Kui teid ähvardatakse, võtke ühendust kohaliku õiguskaitseorganiga.

  • Ahistamisest, laste väärkohtlemisest, lastepornost, kellegi teise teesklemisest või muudest Outlook.com-i konto kaudu teieni jõudnud ebaseaduslikest tegevustest teatamiseks saatke sobimatu sisuga meilisõnum edasi meiliaadressile abuse@outlook.com. Kirjale lisage asjakohane teave (nt kui mitu korda olete sellelt kontolt sõnumeid saanud ning milline on teie ja sõnumi saatja suhe).

  • Mitte-Outlooki konto kaudu teieni jõudnud rikkumisest teatamiseks minge saidile http://abuse.net ja uurige, millisel aadressil peaksite rikkumisest teatama.

Häkitud konto taastamine

Saate oma konto taastada, kui keegi on teie Outlook.com-i kontole juurde pääsenud või saite kinnitusmeili parooli muutmise kohta, mida te pole lubanud. Lisateavet leiate teemast Minu Outlook.com-i kontole on sisse häkitud.

Enda kaitsmine andmepüügipettuste eest

Andmepüügipettus kujutab endast ehtsana näivat meilisõnumit, mille kaudu üritatakse tegelikult teie isikuandmeid või raha varastada.

  • Ärge vastake meilisõnumile, milles küsitakse teilt isiku- või kontoteavet.

  • Kui saate kahtlasena näiva meilisõnumi, milles teilt sellist teavet küsitakse, ärge klõpsake linke, mis väidetavalt ettevõtte veebisaidile viivad.

  • Ärge avage kahtlasena näivatele meilisõnumitele manustatud faile.

  • Kui tundub, et meilisõnum on mõnelt ettevõttelt, võtke meilisõnumi ehtsuses veendumiseks ühendust ettevõtte klienditeenindusega kas telefoni teel või veebibrauseri kaudu.

  • Kontrollimaks, kas keegi teine on sellisest pettusest teatanud, sisestage veebiotsingusse meilisõnumi teemarida ning lisage sellele sõna „pettus“.

Kui arvate, et olete saanud andmepüügisõnumi, teatage sellest, valides Rämpsposti kõrval oleva noole alt ühe järgmistest.

  • Rämpspost – valige see suvand tavaliste soovimatute meilisõnumite jaoks.

  • Andmepüügipettus – valige see suvand, kui saate meilisõnumi, mille kaudu üritatakse teilt välja petta isiklikku teavet (nt parool, pangakonto teave või isikukood).

  • Minu sõber on langenud häkkeri ohvriks – valige see suvand, kui hakkate saama rämpsposti või andmepüügisõnumeid saatjalt, keda te tavaliselt usaldate.

Kuut levinumat tüüpi pettused

Siin on toodud kuus levinumat pettusetüüpi ning näpunäited nende äratundmiseks.

„Peate kohe oma konto kinnitama või me sulgeme selle!“   

Pettuse sisu:    saate meilisõnumi, mille näib olevat saatnud teie pank, mõni e-kaubandusteenus (nt PayPal või eBay) või teie meiliteenusepakkuja. Teid hoiatatakse, et kui te oma konto „kinnitamiseks“ kontoteavet ei saada, siis teie konto peatatakse või suletakse.

Petturi eesmärk:    panga või e-äriteenusega seotud pettuste korral tahetakse teada saada teie isikuandmeid, et varastada teie identiteet, tühjendada teie pangakontod ja kasutada teie krediitkaarti ostude tegemiseks. Kui pettur esineb sõnumis teie meiliteenusepakkujana, tahab ta teada saada teie konto kasutajanime ja parooli, et teie kontole sisse häkkida ning selle kaudu rämpsposti levitada.

Veel vihjeid, et tegu on pettusega:    nõutakse kiiret vastamist (nt „Kinnitamiseks on aega 24 tundi“). Nii surutakse teile peale ajapiirang, et te ei jõuaks kontrollida, kas tegu on pettusega.

Mida teha?    Esiteks, ÄRGE SAATKE sõnumile vastuseks oma isikuandmeid või kontoteavet, olgu hoiatus nii tõsine kui tahes.

  • Kui tundub, et sõnumi on saatnud pank või mõni e-kaubanduse sait, võtke meilisõnumi eheduses veendumiseks telefoni või veebi kaudu ühendust ettevõtte klienditeenindusega.

  • Kui väidetavalt on meilisõnumi saatnud Outlook.com, saatke see edasi meiliaadressile report_spam@outlook.com.

„Saatke oma isikuandmed või raha, ja saate suure rahasumma omanikuks.“   

Pettuse sisu:    mõni ametliku kõnepruugiga isik tahab teiega jagada ühel kontol olevat raha. Peate talle ainult saatma oma isikuandmed või natuke raha.

Petturi eesmärk:    mõnikord tahab pettur lihtsalt, et te talle raha saadaksite. Mõnikord tahavad petturid teada saada teie isikuandmeid, et varastada teie identiteet, tühjendada teie pangakontod ja kasutada teie krediitkaarti ostude tegemiseks.

Veel vihjeid, et tegu on pettusega   

  • Väga suure kahtlusega tuleb suhtuda pakkumistesse, mis hõlmavad rahvusvahelisi pankasid või mille korral peate oma isikuandmed või raha välismaale saatma.

  • Tegu võib olla vargusega. Väidetakse, et raha ei kuulu küll neile ega teile, aga kuna õiguspärane omanik on surnud või selleks on mõni korrumpeerunud ametnik või tundmatu firma, kes rahast puudust ei tunne, siis võib seda võtta. Või on nii, et raha on väidetavalt teie oma, aga keegi tahab seda varastada.

  • Kui asi on vähegi kahtlane või tekib küsimus, miks peaks keegi teile tundmatu isik just teile sellise pakkumise tegema, on kindlasti tegu pettusega.

Mida teha?    Esiteks, ÄRGE SAATKE pakkumisele vastuseks oma isikuandmeid või kontoteavet, olgu pakkumine nii ahvatlev kui tahes.

  • Minge mõnele pettuste paljastamisega tegelevale veebisaidile (nt snopes.com) ja otsige meilisõnumi teemaga seonduvat.

  • Andke teada andmepüügipettusest (vt eespool).

„Osutusite võitjaks!“   

Pettuse sisu:    teid õnnitletakse lotovõidu puhul! Võtsite väidetavalt osa Microsofti loosimisest ja võitsite peaauhinna!

Petturi eesmärk:    teada saada teie isikuandmed, et varastada teie identiteet ja teie pangakontodel olev raha.

Veel vihjeid, et tegu on pettusega   

  • Teid kaasati loteriisse või loosimisse ilma teie teadmata või loata.

  • Selleks, et raha teie pangakontole kanda, küsitakse teie pangaandmeid.

  • Ettevõtted korraldavad loosimisi selleks, et teie kohta registreerimisankeedi kaudu isiklikku teavet hankida. Seejärel müüakse see teave edasi või kasutatakse seda teile toodete ja teenuste müümiseks. Üheski seaduslikus loosimises ei pea te enda teavet sisestama loosimise lõpus, vaid selle alguses.

Mida teha?    Esiteks, ÄRGE SAATKE sõnumile vastuseks oma isikuandmeid või kontoteavet, olgu pakkumine nii ahvatlev kui tahes.

  • Minge mõnele pettuste paljastamisega tegelevale veebisaidile (nt snopes.com) ja otsige meilisõnumi teemaga seonduvat.

  • Andke teada andmepüügipettusest (vt eespool).

„Appi! Minuga on juhtunud õnnetus!"   

Pettuse sisu:    teie sõber sattus puhkusel kitsikusse. Peate talle kiiresti raha saatma!

Petturi eesmärk:    ta tahab, et saadaksite talle raha.

Veel vihjeid, et tegu on pettusega:    seda pettust võib olla raskem läbi näha. Enamasti on pettur teie sõbra meilikontole sisse häkkinud ja saatnud kontaktiloendis olevatele inimestele „hädasõnumi“. Saatja meiliaadress on ehtne. Sõnumis võidakse isegi isiklikult teie poole pöörduda (Tere, Jaan!). Aga on see meilisõnum ka tegelikult teie sõbra kirjutatud?

Mida teha?    Kõigepealt analüüsige asja realistlikult.

  • Helistage oma sõbrale. Kui te teda kätte ei saa, võtke ühendust ühiste sõpradega.

  • Küsige endalt järgmist.

    • Meilisõnumist võib tõenäoliselt välja lugeda, et sõber on meeleheitel ega tea, mida muud ette võtta, aga kas teie sõprussuhe on selline, et sõber sellise palvega teie poole pöörduks?

    • Kas ta mainis eelnevalt, et läheb reisile?

    • Kui suur on tõenäosus, et teie sõber satuks sõnumis kirjeldatud olukorda ja seda sõnumis kirjeldatud viisil?

    • Kas see on teie sõbra moodi?

  • Eeldage, et tegemist on pettusega, kui te ei saa ühendust oma sõbra või mõne ühise sõbraga muul moel kui meili teel. Andke teada, et teie sõber on langenud häkkeri ohvriks (vt eespool).

„Kui te seda meilisõnumit edasi ei saada, siis juhtub midagi halba!“ või „Saatke see meilisõnum edasi ja juhtub midagi head!“   .

Pettuse sisu:    saatke see meilisõnum edasi ja Microsoft saadab teile 500 €! Saatke see avaldus edasi, et Outlook.com oleks edaspidigi tasuta teenus! Andke oma sõpradele sellest hirmsast arvutiviirusest teada!

Rämpspostisaatja eesmärk:    pettuse massiline levitamine ja sellega oma sõprade ees uhkustamine.

Mida teha?   

  • Kui sõnumi teemaks on arvutiviirus või mõni muu turbeoht, külastage oma viirusetõrjetarkvara veebisaiti ja uurige uusimat turbeohtudega seotud teavet.

  • Minge mõnele pettuste paljastamisega tegelevale veebisaidile (nt snopes.com) ja otsige meilisõnumi teemaga seonduvat.

  • Andke teada rämpspostist (vt eespool).

Tüssamine ja iseendalt meilisõnumi saamine

Kui saate iseendalt meilisõnumi ja olete kindel, et teie seda ei saatnud, andke meilisõnumist teada ja seejärel kustutage see. Rämpspostisaatjad võivad üritada teid tüssata ja jätta mulje, et meilisõnumi avamine on ohutu.

Lisateave

Meilisõnumitega seotud veebipettuste kohta leiate lisateavet Microsofti turbe- ja ohutuskeskusest.

Märkus. : Masintõlke lahtiütlus. Selle artikli tõlkis arvutisüsteem ilma inimese sekkumiseta. Microsoft pakub selliseid masintõlkeid, et inglise keelt mittekõnelevad kasutajad saaksid vaadata sisu Microsofti toodete, teenuste ja tehnoloogiate kohta. Kuna artikkel on masintõlgitud, võib see sisaldada sõnavara-, süntaksi- või grammatikavigu.

Täiendage oma oskusi
Tutvuge koolitusmaterjalidega
Kasutage uusi funktsioone enne teisi
Liituge Office Insideri programmiga

Kas sellest teabest oli abi?

Täname tagasiside eest!

Täname tagasiside eest! Tundub, et võiksime teid kokku viia ühega meie Office'i tugiagentidest, kes aitab teil probleemi lahendada.

×