Exceli valemite ülevaade

Exceliga tutvudes avastate peagi, et tegemist pole pelgalt ruudustikuga, kus saab arve veergudesse ja ridadele sisestada. Jah, muidugi saab Excelit kasutada arvuveeru või -rea summa leidmiseks, kuid samuti saab selle programmi abil arvutada kodulaenu tagasimakseid, lahendada matemaatikaülesandeid või leida enda sisestatud muutujatel põhineva optimaalse stsenaariumi.

Excel kasutab selleks lahtritesse sisestatavaid valemeid. Valem teeb teie töölehe andmetega arvutusi või muid toiminguid. Valem algab alati võrdusmärgiga (=) ning sellele võivad järgneda arvud, tehtemärgid (nt pluss- või miinusmärk) ja Exceli sisefunktsioonid, mis muudavad valemid tõeliselt võimsaks.

Järgnev valem näiteks korrutab arvu 2 arvuga 3 ja lisab seejärel tulemile arvu 5, et saada vastuseks 11.

=2*3+5

Järgmises näites näete, millist tüüpi valemeid saate töölehele sisestada.

  • =A1+A2+A3    – liidab lahtrite A1, A2 ja A3 väärtused.

  • =SUM(A1:A10)    – tagastab funktsiooni SUM kasutades lahtrite A1–A10 väärtuste summa.

  • =TODAY()    – tagastab tänase kuupäeva.

  • =UPPER("tere")    – teisendab funktsiooni UPPER kasutades teksti "tere" läbivate suurtähtedega tekstiks "TERE".

  • =IF(A1>0)    – kontrollib funktsiooni IF kasutades lahtrit A1 ja määrab kindlaks, kas see sisaldab nullist suuremat väärtust.

Valem võib sisaldada funktsioone, viiteid, tehtemärke ja konstante (mõnd neist või neid kõiki).

Valemi osad   

Valemi osad

1. Funktsioonid. Funktsioon PI() tagastab pii (π) väärtuse (3,142...).

2.Viited. Viide A2 tagastab lahtris A2 oleva väärtuse.

3. Konstandid. Need on arvud või tekstväärtused, mis sisestatakse otse valemisse (nt 2).

4. Tehtemärgid. Tehtemärki ^ (katus) kasutatakse arvude astendamiseks ja tehtemärki * (tärn) korrutamiseks.

Konstant on väärtus, mida ei arvutata – see jääb alati samaks. Konstandid on näiteks kuupäev 9.10.2008, arv 210 ja tekst "Kvartalisissetulekud". Avaldis või sellest tulenev väärtus ei ole konstant. Kui kasutate valemis lahtriviidete asemel konstante (nt =30+70+110), muutub tulemus vaid siis, kui muudate valemit ennast. Üldiselt on soovitatav sisestada konstandid eraldi lahtritesse (kus neid saab vajaduse korral hõlpsasti muuta) ning nendele lahtritele valemites viidata.

Tehtemärkide abil saate määrata, mis tüüpi arvutusi valemi elementidega tehakse. Excel lähtub arvutuste tegemisel üldistest matemaatikareeglitest (tehete järjekorrast): tehted sulgudes, astendamine, korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine. Tehete tegemise järjekorda saab muuta sulgude abil.

Tehtemärkide tüübid. Tehtemärke on nelja tüüpi: aritmeetilised, võrdlus-, tekstiühendus- ja viitemärgid.

  • Aritmeetilised tehtemärgid

    Põhiliste matemaatiliste tehete (nt liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine) teostamiseks, arvude ühendamiseks ja arvuliste tulemite saamiseks kasutage järgmisi aritmeetilisi tehtemärke.

    Aritmeetiline tehtemärk

    Tähendus

    Näide

    + (plussmärk)

    Liitmine

    =3+3

    – (miinusmärk)

    Lahutamine
    Negatiivne arv

    =3–3
    =-3

    * (tärn)

    Korrutamine

    =3*3

    / (kaldkriips)

    Jagamine

    =3/3

    % (protsendimärk)

    Protsent

    30%

    ^ (katus)

    Astendamine

    =3^3

  • Võrdlusmärgid

    Kahte väärtust saate võrrelda järgmiste tehtemärkide abil. Kahe väärtuse võrdlemisel nende tehtemärkidega on tulemiks loogikaväärtus – TRUE (tõene) või FALSE (väär). 

    Võrdlusmärk

    Tähendus

    Näide

    = (võrdusmärk)

    Võrdne väärtusega

    =A1= B1

    > (märk Suurem kui)

    Suurem kui

    =A1>B1

    < (märk Väiksem kui)

    Väiksem kui

    =A1<B1

    >= (märk Suurem või võrdne)

    Suurem kui või võrdne

    =A1>=B1

    <= (märk Väiksem või võrdne)

    Väiksem kui või võrdne

    =A1<=B1

    <> (märk Ei võrdu)

    Pole võrdne väärtusega

    =A1<>B1

  • Tekstiühendusmärk

    Ja-märgi (&) abil saate ühe või mitu tekstistringi üheks tekstiks liita.

    Teksti tehtemärk

    Tähendus

    Näide

    & (ja-märk)

    Ühendab ehk liidab kaks väärtust, andes tulemuseks ühe liittekstiväärtuse

    ="Põhja" & "tuul" annab tulemuseks "Põhjatuul".
    Kui lahtris A1 on "Perekonnanimi" ja lahtris B1 "Eesnimi", siis annab valem = A1& "," &B1 tulemuse "Perekonnanimi, Eesnimi".

  • Viitemärgid

    Järgmiste tehtemärkide abil saate lahtrivahemikke arvutusteks ühendada.

    Viitemärk

    Tähendus

    Näide

    : (koolon)

    Vahemiku tehtemärk, mis annab tulemiks ühe viite kõigile kahe viite vahele jäävatele lahtritele, sh mõlemad viited

    B5:B15

    ; (semikoolon)

    Agregaadimärk, mis ühendab mitu viidet üheks viiteks

    =SUM(B5:B15,D5:D15)

    (tühik)

    Ristumiskoha märk, mis annab tulemiks ühe viite kahele viitele ühiste lahtrite kohta

    B7:D7 C6:C8

Lehe algusesse

Mõnel juhul võib arvutuse sooritamise järjestus mõjutada valemi tagastatavat väärtust. Seetõttu on oluline mõista nii seda, kuidas järjestus määratletakse, kui ka seda, kuidas järjestust soovitud tulemite saamiseks muuta.

  • Tehete järjekord

    Valemid arvutavad väärtusi kindlas järjekorras. Excelis algab valem alati võrdusmärgiga (=). Excel tõlgendab võrdusmärgile järgnevaid märke valemina. Võrdusmärgile järgnevad arvutatavad elemendid (operandid), näiteks konstandid või lahtriviited. Neid eraldavad arvutuse tehtemärgid. Excel arvutab valemi vasakult paremale, vastavalt valemi iga tehtemärgi kindlale järjestusele.

  • Tehtemärkide rakendamise järjekord Exceli valemites

    Kui ühes valemis kasutatakse mitut tehtemärki, teeb Excel tehted alljärgnevas tabelis toodud järjekorras. Kui valem sisaldab ühesuguse järjekorrapositsiooniga tehtemärke (nt kui valem sisaldab nii korrutus- kui ka jagamismärki), rakendab Excel tehtemärke vasakult paremale.

    Tehtemärk

    Kirjeldus

    : (koolon)

    (üks tühik)

    , (koma)

    Viitemärgid

    Negatiivne arv (nt –1)

    %

    Protsent

    ^

    Astendamine

    * ja /

    Korrutamine ja jagamine

    + ja –

    Liitmine ja lahutamine

    &

    Ühendab kaks tekstistringi (aheldamine)

    =
    <>
    <=
    >=
    <>

    Võrdlemine

  • Sulgude kasutamine Exceli valemites

    Lugemisjärjestuse muutmiseks pange sulgudesse valemi see osa, mis tuleb arvutada esimesena. Järgmine valem annab näiteks tulemiks 11, sest Excel arvutab korrutuse enne liitmist. Valem korrutab omavahel 2 ja 3 ning liidab siis tulemile 5.

    =5+2*3

    Kui aga muudate sulgude abil süntaksit, liidab Excel esmalt 5 ja 2 ning korrutab seejärel tulemi kolmega, andes vastuseks 21.

    =(5+2)*3

    Järgmises näites sunnivad valemi esimest osa ümbritsevad sulud Exceli arvutama esmalt B4+25 ja seejärel jagama tulemi lahtrite D5, E5 ja F5 väärtuste summaga.

    =(B4+25)/SUM(D5:F5)

    Lehe algusesse

Funktsioonid on eelnevalt määratletud valemid, mis teevad arvutusi kindlas järjestuses või struktuuris teatud väärtuste (argumentide) abil. Funktsioonid võimaldavad teha nii lihtsaid kui ka keerukaid arvutusi. Exceli funktsioonid leiate lindi menüüst Valemid.

Exceli menüü Valemid lindil
  • Exceli funktsiooni süntaks

    Funktsiooni süntaksit iseloomustab järgmine näide. Selles ümardatakse funktsiooni ROUND abil lahtris A10 olev arv.

    Funktsiooni struktuur

    1. Struktuur. Funktsioon algab võrdusmärgiga (=) ning sellele järgnevad funktsiooni nimi, vasaksulg, semikoolonitega eraldatud funktsiooniargumendid ja paremsulg.

    2. Funktsiooni nimi. Saadaolevate funktsioonide loendi kuvamiseks klõpsake lahtrit ja vajutage klahvikombinatsiooni SHIFT+F3. Avaneb dialoogiboks Lisa funktsioon.

    Exceli valemid – dialoog Lisa funktsioon

    3. Argumendid. Argumentideks võivad olla arvud, tekst, loogikaväärtused (nt TRUE või FALSE), massiivid, veaväärtused (nt #N/A) või lahtriviited. Teie määratud argument peab andma sellele argumendile kehtiva väärtuse. Argumentideks võivad olla ka konstandid, valemid või muud funktsioonid.

    4. Argumendi kohtspikker. Süntaksi ja argumentidega kohtspikker kuvatakse funktsiooni tippimisel. Näiteks tippige =ROUND( ja teile kuvatakse kohtspikker. Kohtspikrid kuvatakse vaid sisefunktsioonide korral.

    Märkus. : Funktsioone ei pea tippima suurtähtedega (nt = ROUND), Excel kirjutab funktsiooni nime automaatselt suurtähtedega, kui vajutate sisestusklahvi (Enter). Kui kirjutate funktsiooni nime valesti, nt "=SUM(A1:A10)" asemel "= SUME(A1:A10)", siis tagastab Excel tõrketeate "#NAME?".

  • Exceli funktsioonide sisestamine

    Kui soovite koostada funktsioonidega valemi, saate töölehefunktsioonide sisestamiseks kasutada dialoogiboksi Lisa funktsioon. Kui valite dialoogiboksist Lisa funktsioon teile sobiva funktsiooni, kuvab Excel funktsiooniviisardi, kus on näha funktsiooni nimi, selle kõik argumendid, funktsiooni ja kõigi argumentide kirjeldus, funktsiooni hetketulem ja kogu valemi hetketulem.

    Exceli funktsiooniviisard

    Valemite koostamise ja redigeerimise hõlbustamiseks ning tippimis- ja süntaksivigade vähendamiseks saate kasutada valemite automaatteksti funktsiooni. Kui tipite võrdusmärgi (=) ja funktsiooni esimesed tähed, kuvab Excel lahtri all dünaamilise ripploendi tipitud tähtedele vastata võivate funktsioonide, argumentide ja nimedega. Saate valida ripploendist sobiva vaste ning Excel sisestab selle teie eest.

    Exceli valemite automaatteksti funktsioon

  • Exceli funktsioonide pesastamine

    Mõnel juhul võib olla vaja kasutada funktsiooni mõne muu funktsiooni argumendina. Näiteks kasutab järgmine valem pesastatud funktsiooni AVERAGE ning võrdleb selle tulemit väärtusega 50.

    Pesastatud funktsioonid

    1. Funktsioonid AVERAGE ja SUM on IF-funktsioonis pesastatud.

    Sobivad tulemused.    Kui pesastatud funktsiooni kasutatakse argumendina, peab see andma tulemuseks sama tüüpi väärtuse, mida argument kasutab. Kui argument nõuab näiteks väärtust TRUE või FALSE, peab ka pesastatud funktsioon tagastama väärtuse TRUE või FALSE. Kui funktsioon seda ei tee, kuvab Excel veaväärtuse #VALUE!

    Pesastustasemete piirangud   . Üks valem võib sisaldada kuni seitset pesastatud funktsioonide taset. Kui ühte funktsiooni (praeguses näites funktsiooni B) kasutatakse argumendina teises funktsioonis (praeguses näites funktsiooni A), siis on funktsioon B teise taseme funktsioon. Nii näiteks on funktsioon AVERAGE ja funktsioon SUM teise taseme funktsioonid, kuna kuuluvad funktsiooni IF argumentide hulka. Pesastatud funktsioonis AVERAGE pesastatud funktsioon on omakorda kolmanda taseme funktsioon jne.

    Lehe algusesse

Viide identifitseerib töölehel lahtri või lahtrivahemiku ja teatab Excelile, kust otsida väärtusi või andmeid, mida soovite mõnes valemis kasutada. Viidete abil saate ühes valemis kasutada töölehe eri osadest pärit andmeid või kasutada ühe lahtri väärtust mitmes valemis. Lisaks saate viidata sama töövihiku muudel lehtedel asuvatele lahtritele ja muudele töövihikutele. Viiteid muudes töövihikutes asuvatele lahtritele nimetatakse linkideks või välisviideteks.

  • Viitelaad A1

    Vaikimisi kasutab Excel viitelaadi A1, mis viitab veergudele tähtedega (A kuni XFD, kokku 16 384 veergu) ja ridadele numbritega (1 kuni 1 048 576). Neid tähti ja numbreid nimetatakse rea- ja veerupäisteks. Lahtrile viitamiseks sisestage veerutäht ja selle järel reanumber. B2 näiteks viitab lahtrile, mis asub veeru B ja rea 2 ristumiskohas.

    Et viidata...

    asutage

    Lahtrile veeru A ja rea 10 ristumiskohas

    A10

    Lahtrivahemikule veerus A ja ridades 10 kuni 20

    A10:A20

    Lahtrivahemikule reas 15 ja veergudes B kuni E

    B15:E15

    Kõigile lahtritele reas 5

    5:5

    Kõigile lahtritele ridades 5 kuni 10

    5:10

    Kõigile lahtritele veerus H

    H:H

    Kõigile lahtritele veergudes H kuni J

    H:J

    Lahtrivahemikule veergudes A kuni E ja ridades 10 kuni 20

    A10:E20

  • Viitamine sama töövihiku teise töölehe lahtrile või lahtrivahemikule

    Järgnevas näites arvutab funktsioon AVERAGE samas töövihikus asuva töölehe "Turundus" vahemiku B1:B10 keskmise väärtuse.

    Leheviite näide

    1. Viitab töölehele nimega "Turundus"

    2. Viitab lahtrivahemikule B1: B10

    3.Hüüumärk (!) eraldab tööleheviite lahtrivahemiku viitest

    Märkus. : Kui viidatud töölehe nimi sisaldab tühikuid või arve, siis tuleb lisada töölehe nime algusesse ja lõppu ülakoma ('), (nt = '123' A1 või = 'Jaanuar tulu'! A1).

  • Absoluut-, suht- ja segaviidete erinevus

    1. Suhtviited.    Lahtri suhtviide valemis (nt A1) põhineb valemit sisaldava lahtri ja viidatava lahtri suhtelisel paigutusel. Kui valemit sisaldava lahtri paigutus muutub, siis muutub ka viide. Kui kopeerite või sisestate valemi põiki üle ridade või piki veerge, kohandatakse viidet automaatselt. Vaikimisi kasutavad uued valemid suhtviiteid. Näiteks kui kopeerite või sisestate suhtviite lahtrist B2 lahtrisse B3, muutub viide automaatselt =A1 asemel viiteks =A2.

      Kopeeritud valem suhtviitega   

      Kopeeritud valem suhtelise viitega

    2. Absoluutviited.    Lahtri absoluutviide valemis (nt $A$1) viitab alati lahtrile mõnes kindlas asukohas. Kui valemit sisaldava lahtri paigutus muutub, jääb absoluutviide samaks. Kui kopeerite või sisestate valemi põiki üle ridade või piki lahtreid, siis absoluutviidet ei kohandata. Uued valemid kasutavad vaikimisi suhtviiteid, mille peate tõenäoliselt ise absoluutviideteks ümber lülitama. Näiteks kui kopeerite või sisestate absoluutviite lahtrist B2 lahtrisse B3, jääb see mõlemas lahtris samaks (=$A$1).

      Kopeeritud valem absoluutviitega   

      Kopeeritud valem absoluutviitega
    3. Segaviited.    Segaviide sisaldab kas absoluutveergu ja suhtelist rida või absoluutrida ja suhtelist veergu. Veeru absoluutviide võtab kuju $A1, $B1 jne, rea absoluutviide võtab kuju A$1, B$1 jne. Kui valemit sisaldava lahtri paigutus muutub, siis suhtviide muutub, kuid absoluutviide jääb samaks. Kui kopeerite või sisestate valemi põiki üle ridade või piki veerge, kohandatakse suhtviidet automaatselt, ent absoluutviide ei muutu. Näiteks kui kopeerite või sisestate segaviite lahtrist A2 lahtrisse B3, võtab see =A$1 asemel kuju =B$1.

      Kopeeritud valem segaviitega   

      Kopeeritud valem segaviitega

  • Ruumiline (3D) viitelaad

    Hõlpsalt mitmele töölehele viitamine.    Kui soovite analüüsida andmeid, mis asuvad töövihiku mitme töölehe samas lahtris või lahtrivahemikus, kasutage ruumilist viidet. Ruumiline viide sisaldab lahtri- või vahemikuviidet, millele eelneb töölehenimede vahemik. Excel kasutab kõiki viite algus- ja lõpunimede vahel salvestatud töölehti. Näiteks funktsioon =SUM(Leht2:Leht13!B5) lisab kõik väärtused, mida sisaldab lahter B5 kõigil töölehtedel vahemikus Leht 2 kuni Leht 13 (k.a).

    • Ruumiliste viidete abil saate viidata muudel lehtedel asuvatele lahtritele, määratleda nimesid ja luua valemeid, kasutades järgmisi funktsioone: SUM, AVERAGE, AVERAGEA, COUNT, COUNTA, MAX, MAXA, MIN, MINA, PRODUCT, STDEV.P, STDEV.S, STDEVA, STDEVPA, VAR.P, VAR.S, VARA ja VARPA.

    • Ruumilisi viiteid ei saa kasutada massiivivalemites.

    • Ruumilisi viiteid ei saa kasutada koos lõikepunkti tehtemärk (üksik tühik) ega ilmutamata ühisosa kasutavates valemites.

    Mis juhtub töölehtede teisaldamisel, kopeerimisel, lisamisel või kustutamisel?    Järgmised näited selgitavad, mis juhtub, kui teisaldate, kopeerite, lisate või kustutate ruumilisse viitesse kaasatud töölehti. Näited lisavad lahtrid A2 kuni A5 töölehtedele 2 kuni 6 valemi =SUM(Sheet2:Sheet6!A2:A5) abil.

    • Lisamine või kopeerimine    – kui lisate või kopeerite töölehtede Leht2 ja Leht6 (käesoleva näite lõpp-punktid) vahele töölehti, kaasab Excel arvutustesse kõigi lisatud lehtede lahtrite A2 kuni A5 väärtused.

    • Kustutamine     – kui kustutate Leht2 ja Leht6 vahelt mõne lehe, eemaldab Excel nende väärtused arvutusest.

    • Teisaldamine    – kui teisaldate mõne Leht2 ja Leht6 vahel asuva lehe viidatud lehevahemikus välja jäävasse asukohta, eemaldab Excel nende väärtused arvutusest.

    • Lõpp-punkti teisaldamine    – kui teisaldate lehe Leht2 või lehe Leht6 mõnda muusse asukohta samas töövihikus, reguleerib Excel arvutust, võttes arvesse nende punktide vahele jääva uue lehevahemiku.

    • Lõpp-punkti kustutamine    – kui kustutate töölehe Leht2 või Leht6, reguleerib Excel arvutust, võttes arvesse nende punktide vahelise lehevahemiku.

  • Viitelaad R1C1

    Kasutada võite ka viitelaadi, mille puhul on nummerdatud nii töölehe read kui ka veerud. Viitelaad R1C1 on kasulik eelkõige makrodes rea- ja veerupositsioonide arvutamiseks. Laadi R1C1 puhul määrab Excel lahtri asukoha tähega R, millele järgneb reanumber, ja tähega C, millele järgneb veerunumber.

    Viide

    Tähendus

    R[-2]C

    suhtviide samas veerus kaks rida kõrgemal asuvale lahtrile

    R[2]C[2]

    Suhtviide kaks rida allpool ja kahe veeru võrra paremal asuvale lahtrile

    R2C2

    Absoluutviide teises reas ja teises veerus asuvale lahtrile

    R[-1]

    Suhtviide aktiivse lahtri kohal asuvale tervele reale

    R

    Absoluutviide praegusele reale

    Kui lindistate makrot, lindistab Excel mõne käsu viitelaadi R1C1 abil. Kui lindistate näiteks käsu, mis lisab nupu Automaatsumma klõpsamisel lahtrivahemikuvalemi, lindistab Excel selle valemi laadis R1C1 (mitte A1) viiteid kasutades.

    Viitelaadi R1C1 saate sisse või välja lülitada vastavalt kas märkides või tühjendades ruudu R1C1 viitelaad (selle ruudu leiate dialoogiboksi Suvandid kategooria Valemid jaotisest Valemitega töötamine. Selle dialoogiboksi avamiseks klõpsake menüüd Fail.

    Lehe algusesse

Lahtrite, lahtrivahemike, valemite, konstantide ja Exceli tabelite tähistamiseks saate luua määratletud nimesid. Arusaadav nimi lihtsustab esmapilgul arusaamatuks jääda võiva lahtriviite, konstandi, valemi või tabeli otstarbe mõistmist. Järgnevalt on toodud levinumad näited nimede kasutamisest ja sellest, kuidas nende kasutamine valemites muudab töö selgemaks ja lihtsustab valemite mõistmist.

Näide 1

Näite tüüp

Näide, mis kasutab nimede asemel vahemikke

Näide, mis kasutab nimesid

Viide

=SUM(A16:A20)

=SUM(Müük)

Konstant

=PRODUCT(A12;9,5%)

=Product(Hind;Maksumäär)

Valem

=TEXT(VLOOKUP(MAX(A16;A20);A16:B20;2;FALSE);"dd.mm.yyyy")

=TEXT(VLOOKUP(MAX(Müük);Müügiteave;2;FALSE);"dd.mm.yyyy")

Tabel

A22:B25

=PRODUCT(Hind;Tabel1[@Maksumäär])

Näide 2

Kopeerige järgmise tabeli näidisandmed ja kleepige need uue Exceli töövihiku lahtrisse A1. Selleks, et valemid näitaksid tulemeid, valige need, vajutage klahvi F2 ja seejärel vajutage sisestusklahvi. Vajadusel saate kogu teabe nägemiseks veerulaiust muuta.

Märkus. :  Veergude C ja D valemites kasutatakse määratletud nime "Müük" vahemiku A9:A13 viite asemel ja nime "Müügiteave" vahemiku A9:B13 viite asemel. Kui te neid nimesid testtöövihikus ei loo, tagastavad D2:D3 valemid tõrketeate "#NAME?".

Näite tüüp

Näide, kus nime pole kasutatud

Näide, kus nime on kasutatud

Valem ja tulem, nime on kasutatud

Viide

'=SUM(A9:A13)

'=SUM(Müük)

=SUM(Müük)

Valem

'=TEXT(VLOOKUP(MAX(A9:13);A9:B13;2;FALSE);"dd.mm.yyyy")

'=TEXT(VLOOKUP(MAX(Müük);Müügiteave;2;FALSE);"dd.mm.yyyy")

=TEXT(VLOOKUP(MAX(Müük);Müügiteave;2;FALSE);"dd.mm.yyyy")

Hind

995 €

Müük

Müügikuupäev

249 €

17.03.2011

399 €

02.04.2011

643 €

23.04.2011

275 €

30.04.2011

447 €

04.05.2011

  • Nimede tüübid

    Saate luua ja kasutada mitut tüüpi nimesid.

    • Määratletud nimi    – nimi, mis tähistab lahtrit, lahtrivahemikku, valemit või konstantset väärtust. Määratletud nime saate luua ise, kuid mõnikord loob Excel määratletud nime teie eest (nt prindiala seadmisel).

    • Tabeli nimi    – Exceli tabeli nimi. Exceli tabel on mingi kindla teema andmete kogum, mida talletatakse kirjetes (ridades) ja väljadel (veergudes). Excel loob igale lisatavale Exceli tabelile vaikenime "Tabel1", "Tabel2" jne, kuid nimesid on tähenduse lisamiseks võimalik muuta.

      Exceli tabelite kohta leiate lisateavet teemast Liigendatud viidete kasutamine Exceli tabelitega.

  • Nimede loomine ja sisestamine

    Nime loomiseks valige üks järgmistest.

    • Väli Nimi valemiribal    – sobib eelkõige valitud vahemiku jaoks töövihikutaseme nime loomiseks.

    • Nime loomine valikust    – nimesid saate hõlpsalt luua olemasolevatest rea- ja veerusiltidest, kasutades lahtrivalikut töölehel.

    • Dialoogiboks Uus nimi.    Sobib eelkõige siis, kui soovite nimede loomisel rohkem paindlikkust (nt soovite määrata kohalikku töölehetaset hõlmava ulatuse või luua nime jaoks kommentaari).

    Märkus. : Vaikimisi kasutavad nimed absoluutseid lahtriviiteid.

    Nime saate sisestada järgmiselt.

    • Tippides    – tippige nimi näiteks valemi argumendina.

    • Funktsiooni Valemi automaattekst kasutades    – klõpsake valemite automaatteksti ripploendit, kus sobivad nimed on teie jaoks automaatselt ära toodud.

    • Käsuga Kasuta valemis    – valige määratletud nimi loendist, mis on saadaval menüü Valem jaotise Määratletud nimed käsuga Kasuta valemis.

Lisateavet leiate teemast Nimede määratlemine ja valemites kasutamine.

Lehe algusesse

Massiivivalemiga saab teostada mitmeid arvutusi ja tagastada seejärel ühe või mitu tulemit. Massiivivalemid toimivad kahe või enama väärtusekogumi puhul, mida nimetatakse massiiviargumentideks. Igal massiiviargumendil peab olema võrdne arv ridu ja veerge. Massiivivalemid looge sarnaselt teiste valemitega, valemi sisestamiseks vajutage klahvikombinatsiooni CTRL+SHIFT+ENTER. Mõned sisefunktsioonid on massiivivalemid ja tõeste tulemite saamiseks peab need sisestama massiividena.

Massiivikonstante saab kasutada viidete asemel, kui te ei soovi iga konstantväärtust sisestada töölehe erinevasse lahtrisse.

Massiivivalemi kasutamine ühe või mitme tulemi arvutamiseks

Märkus. : Kui sisestate mõne massiivivalemi, ümbritseb Excel selle automaatselt looksulgudega { }. Kui sisestate looksulud ise, kuvab Excel teie valemi tekstina.

  • Massiivivalem ühe tulemi arvutamiseks.    Seda tüüpi massiivivalem võib töölehemudelit lihtsustada, kuna asendab mitu erinevat valemit ühe massiivivalemiga.

    Näiteks järgnev näide arvutab aktsiahindade ja osakute massiivi, arvutades ja kuvades kõigi osakute väärtused lahtrirea abita.

    Ühe tulemi andev massiivivalem

    Kui sisestate valemi ={SUM(B2:D2*B3:D3)} massiivivalemina, korrutab see iga aktsia osakud ja hinna ning liidab seejärel nende arvutuste tulemid.

  • Massiivivalem mitme tulemi arvutamiseks.    Mõni töölehefunktsioon tagastab väärtuste massiive või nõuab väärtuste massiivi argumendina. Mitme tulemi arvutamiseks massiivivalemiga peate sisestama massiivi lahtrivahemikku, millel on sama arv ridu ja veerge nagu massiiviargumentidel.

    Näiteks kolme kuu (veerg A) kolme müüginäitajaga (veerg B) andmete korral määratleb funktsioon TREND lineaarset trendi eeldades müüginäitajate tulevikuväärtused. Valemi kõigi tulemite kuvamiseks sisestatakse see veerus C kolme lahtrisse (C1:C3).

    Mitu tulemit andev massiivivalem

    Kui sisestate valemi =TREND(B1:B3;A1:A3) massiivivalemina, annab see kolm erinevat tulemit (22196, 17079 ja 11962), mis põhinevad kolmel müüginäitajal ja kolmel kuul.

Massiivikonstantide kasutamine

Tavalisse valemisse saate sisestada viite väärtust sisaldavale lahtrile või väärtuse (nn konstandi) enda. Massiivivalemisse saate samamoodi sisestada viite massiivile või lahtrites sisalduvate väärtuste massiivi (massiivikonstandi). Massiivivalemid tunnistavad konstante sarnaselt teiste valemitega, kuid massiivikonstandid tuleb sisestada kindlas vormingus.

Massiivikonstandid võivad sisaldada arve, teksti, loogikaväärtusi (nt TRUE või FALSE) või veaväärtusi (nt #N/A). Erinevat tüüpi väärtused võivad olla samas massiivikonstandis (nt {1\3\4;TRUE\FALSE\TRUE}. Massiivikonstantide arvud võivad olla täisarvulises, kümnendarvulises või teaduslikus vormingus. Teksti ümber peavad olema jutumärgid (nt ''teisipäev''). 

Massiivikonstandid ei tohi sisaldada lahtriviiteid, erineva pikkusega veerge või ridu, valemeid, erimärke ($-dollarimärk), sulge ega protsendimärki (%).

Massiivikonstantide vormindamisel tehke kindlasti järgmist.

  • Ümbritsege need looksulgudega ( { } ).

  • Eraldage erinevate veergude väärtused kurakaldkriipsudega (,). Näiteks väärtuste 10, 20, 30, ja 40 esitamiseks sisestage {10\20\30\40}. Seda massiivikonstanti nimetatakse massiiviks mõõtmetega 1 korda 4 ja see vastab viitele mõõtmetega 1 rida korda 4 veergu.

  • Eraldage erinevate ridade väärtused semikooloniga (;). Näiteks väärtuste 10, 20, 30 ja 40 esitamiseks ühes reas ning väärtuste 50, 60, 70 ja 80 esitamiseks kohe seal all sisestage massiiv mõõtmetega 2 korda 4: {10\20\30\40;50\60\70\80}.

Lehe algusesse

Valemi kustutamisel kustutatakse ka valemi tulemi väärtused. Valemi saab eemaldada ka nii, et valemi tulemi väärtused jäävad lahtrisse alles.

  • Valemite ja nende tulemi väärtuste kustutamiseks tehke järgmist.

    1. Valige valemit sisaldav lahter või lahtrivahemik.

    2. Vajutage kustutusklahvi (DELETE).

  • Valemite kustutamiseks nii, et nende tulemi väärtused jäävad alles, tehke järgmist.

    1. Valige valemit sisaldav lahter või lahtrivahemik.

      Kui valem on massiivivalem, valige massiivivalemit sisaldav lahtrivahemik.

      Massiivivalemit sisaldava lahtrivahemiku valimine

      1. Klõpsake massiivivalemis suvalist lahtrit.

      2. Klõpsake menüü Avaleht jaotises Redigeerimine käsku Otsi ja vali ning siis käsku Mine.

      3. Klõpsake nuppu Teisiti.

      4. Klõpsake raadionuppu Praegune massiiv.

    2. Klõpsake menüü Avaleht jaotises Lõikelaud nuppu Kopeeri. Viiktekst 1
      Exceli lindi pilt

      Kiirklahv   Vajutage klahvikombinatsiooni Ctrl+C.

    3. Klõpsake menüü Avaleht jaotises Lõikelaud nupu Kleebi all asuvat noolt Viiktekst 1 ja seejärel käsku Kleebi väärtused.

Lehe algusse

Järgmises tabelis on esitatud näpunäited, kuidas vältida levinud vigu, mida valemite koostamisel tehakse.

NB!

Lisateave

Kontrollige sulgude paarsust    

Kõik valemis kasutatavad sulud peavad olema lisatud paarikaupa. Valemi loomisel kuvab Excel sulud nende sisestamisel värvilisena.

Kasutage valemisse sisestatava vahemiku tähistamiseks koolonit   

Koolonit (:) kasutatakse vahemiku esimese ja viimase lahtri viite eraldamiseks. Näiteks A1:A5.

Sisestage kõik kohustuslikud argumendid    

Funktsioonidel võivad olla kohustuslikud ja valikulised argumendid (neid tähistavad süntaksi nurksulud). Kõik kohustuslikud argumendid tuleb sisestada. Ärge sisestage liiga palju argumente.

Ärge pesastage valemis üle 64 funktsiooni   

Valemis võib olla kuni 64 pesastatud funktsiooni.

Ümbritsege töövihiku- või töölehenimed ülakomadega    

Kui viitate selliste töölehtede või töövihikute lahtritele või väärtustele, mille nimes on muid märke peale tähtede, peate nende nimed ümbritsema ülakomadega ( ' ).

Kaasake välistöövihikute tee    

Välisviited peavad sisaldama töölehe nime ja aadressi (teed selleni).

Sisestage arvud ilma vorminguta    

Valemisse ei tohi sisestada komade või dollarimärgi ($) abil vormindatud arve, kuna komasid kasutatakse valemis argumentide eraldamiseks ning dollarimärke absoluutviidete tähistamiseks. Näiteks $1,000 asemel tuleb sisestada valemisse 1000.

Lehe algusse

NB! : Valemite ja mõne Exceli töölehefunktsiooni arvutatud tulemid võivad x86- või x86-64-arhitektuuril põhinevas Windowsi PC-arvutis ja ARM-arhitektuuril põhinevat opsüsteemi Windows RT kasutavas PC-arvutis mõnevõrra erineda. Lisateavet erinevuste kohta.

Kas teil on konkreetse funktsiooniga seotud küsimus?

Postitage oma küsimus Exceli kogukonnafoorumisse

Aidake meil Excelit täiustada

Kas teil on soovitusi selle kohta, kuidas saakime täiustada järgmist Exceli versiooni? Sellisel juhul tutvuge nende teemadega Exceli User Voice’i veebilehel.

Vaata ka

Exceli valemite ülevaade

Katkiste valemite ärahoidmine

Valemites vigade leidmine ja lahendamine

Exceli kiirklahvid ja funktsiooniklahvid

Exceli funktsioonid (tähestikuliselt)

Exceli funktsioonid (kategooriate kaupa)

Täiendage oma oskusi
Tutvuge koolitusmaterjalidega
Kasutage uusi funktsioone enne teisi
Liituge Office Insideri programmiga

Kas sellest teabest oli abi?

Täname tagasiside eest!

Täname tagasiside eest! Tundub, et võiksime teid kokku viia ühega meie Office'i tugiagentidest, kes aitab teil probleemi lahendada.

×