Andmete arvutamine

NB! :  See artikkel on masintõlgitud, vaadake lahtiütlust. Selle artikli ingliskeelse versiooni leiate aadressilt (viiteks).

Saate mitmel viisil andmete arvutamine valemite ja funktsioonide loendites või teekides. Arvutatud veeru lisamine loendisse või teeki, saate luua valemi, mis sisaldab teiste veergude andmeid ning sooritab arvutamiseks, kuupäevade ja kellaaegade, matemaatiliste võrrandite tegemiseks või teksti. Näiteks tööülesannete loendis, saate veeru kulub iga tööülesande, alguskuupäev ja lõppkuupäev veergude põhjal päevade arvu arvutamine.

Märkus. : Selles teemas kirjeldatakse valemite ja funktsioonide kasutamise põhitõdesid. Täpsemat teavet iga funktsiooni kohta leiate seda funktsiooni tutvustavast teemast.

Selle artikli teemad

Valemite ülevaade

Funktsioonide ülevaade

Veeru viidete kasutamine valemis

Konstantide kasutamine valemis

Tehtemärkide kasutamine valemis

Valemite tutvustus

Valemid on võrrandid, mis arvutavad loendis või teegis väärtusi. Valem algab võrdusmärgiga (=). Näiteks korrutab järgnev valem arvu 2 arvuga 3 ja lisab seejärel tulemile arvu 5.

=5+2*3

Saate valemi arvutatud veergu ja veeru vaikeväärtuste arvutamiseks. Valem võib sisaldada funktsioone, viiteid, tehtemärke ja konstante, nagu järgmises näites.

=PI()*[Result]^2

Element

Kirjeldus

Funktsioon

Funktsioon PI() annab pii väärtuse: 3.141592654.

Viide (või veeru nimi)

[Tulem] väljendab praeguse rea veeru Tulem väärtust.

Konstant

Otse valemisse sisestavad arvud või tekstväärtused (nt 2).

Tehtemärk

Tehtemärk * (tärn) tähistab korrutamist ja ^ (katusmärk) arvu astendamist.

Valemis võib kasutada ühte või mitut ülaltoodud tabelis olevat elementi. Järgnevalt on toodud mõned valemite näited (järjestatud keerukuse järgi).

Lihtsad valemid (nt =128+345)

Järgmised valemid sisaldavad konstante ja tehtemärke.

Näide

Kirjeldus

=128+345

Liidab arvud 128 ja 345

=5^2

Arvutab arvu 5 ruudu

Veeruviiteid sisaldavad valemid (nt =[Tulu] >[Kulu])

Järgmised valemid viitavad sama loendi või teegi muudele veergudele.

Näide

Kirjeldus

=[Tulu]

Kasutab veeru Tulu väärtust

=[Tulu]*10/100

Arvutab 10% veeru Tulu väärtusest

=[Tulu] > [Kulu]

Tagastab väärtuse Jah, kui veeru Tulu väärtus on veeru Kulu väärtusest suurem

Valemid, mis kutsuvad funktsioone (nt =AVERAGE(1, 2, 3, 4, 5))

Järgmised valemid kutsuvad välja sisefunktsioone.

Näide

Kirjeldus

=AVERAGE(1, 2, 3, 4, 5)

Annab tulemuseks väärtuste kogumi keskmise.

=MAX([Q1], [Q2], [Q3], [Q4])

Tagastab väärtuste kogumi suurima väärtuse.

=IF([Kulu]>[Tulu], "Pole OK", "OK")

Tagastab väärtusena Pole OK, kui kulu on tulust suurem. Vastasel juhul tagastab OK.

=DAY("15-Apr-2008")

Tagastab kuupäeva päeva osa. See valem tagastab arvu 15.

Pesastatud funktsioonidega valemid (nt =SUM(IF([A]>[B], [A]-[B], 10), [C]))

Järgmised valemid kirjeldavad ühte või mitut funktsiooni funktsiooniargumentidena.

Näide

Kirjeldus

=SUM(IF([A]>[B], [A]-[B], 10), [C])

Funktsioon IF tagastab veergude A ja B väärtuste vahe või väärtuse 10.

Funktsioon SUM liidab funktsiooni IF tulemi ja veeru C väärtuse.

=DEGREES(PI())

Funktsioon PI tagastab väärtuse 3.141592654.

Funktsioon DEGREES teisendab radiaanides antud väärtused kraadidesse. See valem tagastab väärtuse 180.

=ISNUMBER(FIND("BD",[Veerg1]))

Funktsioon FIND otsib stringi BD veerust 1 ja tagastab stringi alguspositsiooni. Kui stringi ei leita, tagastab funktsioon tõrkeväärtuse.

Kui funktsioon FIND tagastas arvväärtuse, tagastab funktsioon ISNUMBER väärtusena Jah. Vastasel juhul tagastab funktsioon väärtuse Ei.

Lehe algusse

Funktsioonide tutvustus

Funktsioonid on eelnevalt määratletud valemid, mis teostavad määratud väärtusi (argumente) kasutades arvutusi kindlas järjestuses või struktuuris. Funktsioonide abil saab teostada nii lihtsaid kui ka keerukaid arvutusi. Järgmises näites ümardab funktsioon ROUND veerus Kulu oleva arvu kahe kohani pärast koma.

=ROUND([Cost], 2)

Funktsioonide ja valemite tundmaõppimisel on kasu järgmistest sõnaseletustest.

Struktuur    – funktsiooni struktuur algab võrdusmärgiga (=), millele järgneb funktsiooni nimi, vasaksulg, komadega eraldatud funktsiooniargumendid ja paremsulg.

Funktsiooni nimi    – funktsiooni nimi, mida loend või teek toetab. Igasse funktsiooni sisestatakse teatud arv argumente, funktsioon töötleb neid ja tagastab väärtuse.

Argumendid     – argumentideks võivad olla numbrid, tekst, loogikaväärtused (nt True või False) või veeruviited. Määratud argument peab esitama sellele argumendile kehtiva väärtuse. Argumentideks võivad olla ka konstandid, valemid või muud funktsioonid.

Teatud juhtudel võib osutuda vajalikuks kasutada funktsiooni mõne muu funktsiooni argumendina. Näiteks kasutab järgmine valem pesastatud funktsiooni AVERAGE ning võrdleb tulemit kahe veeru väärtuste summaga.

=AVERAGE([Cost1], SUM([Cost2]+[Discount]))

Sobivad tulemused     – kui funktsiooni kasutatakse argumendina, peab see andma tulemuseks sama tüüpi väärtuse, mida argument kasutab. Kui argument kasutab näiteks väärtusena Jah või Ei, siis peab pesastatud funktsioon tagastama samuti Jah või Ei. Kui funktsioon seda ei tee, kuvab loend või teek tõrkeväärtuse #VALUE!.

Pesastustaseme piirangud     – üks valem võib sisaldada kuni kaheksat pesastatud funktsioonide taset. Kui funktsiooni B kasutatakse argumendina funktsioonis A, on funktsioon B teise taseme funktsioon. Ülaltoodud näites on funktsioon SUM teise taseme funktsioon, kuna kuulub funktsiooni AVERAGE argumentide hulka. Funktsioonis SUM pesastatud funktsioon oleks seega kolmanda taseme funktsioon jne.

Märkmed : 

  • Loendid ja teegid ei toeta funktsioone RAND ja NOW.

  • Funktsioone TODAY ja ME ei toetata küll arvutatud veergudes, kuid toetatakse veeru vaikeväärtuse sättes.

Lehe algusse

Veeruviidete kasutamine valemis

Viide tuvastab aktiivses reas oleva lahtri ning viitab loendile või teegile, kust saate otsida valemis kasutatavaid andmeid. Nt [Hind] viitab väärtusele aktiivse rea hinnaveerus. Kui hinnaveerus on aktiivse rea väärtuseks 100, siis =[Hind]*3 tulemiks on 300.

Viidete abil saate erinevate loendite või teekide veergudes olevaid andmeid kasutada mitmes valemis. Valemis viidatakse järgmiste andmetüüpidega veergudele: üherealine tekst, arv, valuuta, kuupäev ja kellaaeg, valik jah/ei ning arvutatud.

Valemis veerule viitamiseks kasutage veeru kuvatavat nime. Kui nimi sisaldab tühikut või mõnda erimärki, tuleb nimi panna nurksulgudesse ([ ]). Viited ei ole tõstutundlikud. Nt võite valemis üksuse hinnaveerule viidata kas nimega [Ühiku Hind] või [ühiku hind].

Märkmed : 

  • Viidata saab üksnes aktiivsel real olevale väärtusele.

  • Mõnes muus loendis või teegis asuvale väärtusele ei saa viidata.

  • Viidata ei saa ka värskelt lisatud rea ID-le, kuna arvutuse tegemise ajal pole ID-d veel olemas.

  • Valemis, mis arvutab veeru vaikeväärtuse, ei saa viidata mõnele muule veerule.

Lehe algusse

Konstantide kasutamine valemis

Konstant on väärtus, mida ei arvutata. Näiteks kuupäev 10.9.2008, arv 210 ja tekst "Kvartalisissetulekud" on konstandid. Konstandid võivad olla järgmised andmetüübid.

  • String (Nt =[Perekonnanimi] = "Salmre").

    Stringikonstandid võivad sisaldada kuni 255 märki ning need tuleb panna jutumärkidesse.

  • Arv (Nt =[Kulu] >= 29.99).

    Arvulised konstandid võivad sisaldada komakohti ning olla positiivsed või negatiivsed.

  • Kuupäev (nt =[Kuupäev] > DATE(2007,7,1))

    Kuupäevakonstandid nõuavad funktsiooni DATE(aasta, kuu, päev) kasutamist.

  • Kahendmuutuja (Nt =IF([Kulu]>[Aastatulu], "Kahjum", "Kahjum puudub").

    Jah ja Ei on loogilised konstandid, mida saate kasutada tingimusavaldistes. Eeltoodud näites on kulu suurem kui Aastatulu, funktsioon IF tagastab väärtuse Jah ning valem stringi "Kahjum". Kui kulu on aastatuluga võrdne või sellest väiksem, tagastab funktsioon väärtuse Ei ning valem stringi "Kahjum puudub".

Lehe algusse

Tehtemärkide kasutamine valemis

Tehtemärkide abil saate määrata, milliseid arvutusi soovite valemi elementidega teha. Loendid ja teegid toetavad kolme tüüpi arvutuse tehtemärke: aritmeetilisi, võrdlus- ja tekstimärke.

Aritmeetilised tehtemärgid

Põhiliste matemaatiliste tehete (nt liitmine, lahutamine ja korrutamine) tegemiseks, arvude ühendamiseks ja arvuliste tulemite saamiseks kasutage järgmisi aritmeetilisi tehtemärke.

Aritmeetiline tehtemärk

Tähendus (näide)

+ (plussmärk)

Liitmine (3+3)

– (miinusmärk)

Lahutamine (3–1)
Negatsioon (–1)

* (tärn)

Korrutamine (3*3)

/ (kaldkriips)

Jagamine (3/3)

% (protsendimärk)

Protsent (20%)

^ (katusmärk)

Astendamine (3^2)

Võrdlusmärgid

Järgmiste tehtemärkide abil saate võrrelda kahte väärtust. Kahe väärtuse võrdlemisel nende tehtemärkide abil on tulemiks loogikaväärtus Jah või Ei.

võrdlusmärk

Tähendus (näide)

= (võrdusmärk)

Võrdne (A=B)

> (märk Suurem kui)

Suurem kui (A>B)

< (märk Väiksem kui)

Väiksem kui (A<B)

>= (märk Suurem või võrdne)

Suurem või võrdne (A>=B)

<= (märk Väiksem või võrdne)

Väiksem või võrdne (A<=B)

<> (märk Ei võrdu)

Ei võrdu (A<>B)

Teksti tehtemärk

Ja-märgi (&) abil saate ühe või mitu tekstistringi üheks tekstitükiks liita.

Teksti tehtemärk

Tähendus (näide)

& (ampersand)

Ühendab kaks väärtust, andes tulemuseks ühe liittekstiväärtuse ("Põhja"&"tuul")

Järjekord, milles loend või teek teeb valemis olevad tehted

Valemid arvutavad väärtusi kindlas järjekorras. Loendi valem võib alata võrdusmärgiga (=). Võrdusmärgile järgnevad arvutatavad elemendid (operandid), mille vahel on arvutuse tehtemärgid. Loendites ja teekides tehakse tehted valemis vasakult paremale, vastavalt iga tehtemärgi kindlale järjestusele valemis.

Tehtemärkide järjekord

Kui ühendate ühes valemis mitu tehtemärki, tehakse loendis või teegis tehted järgmises tabelis toodud järjekorra alusel. Kui valem sisaldab ühesuguse järgnevusega tehtemärke (nt kui valem sisaldab nii korrutus- kui ka jagamismärki),  väärtustab loend tehtemärgid vasakult paremale.

Tehtemärk

Kirjeldus

Negatsioon (nt –1)

%

Protsent

^

Astendamine

* ja /

Korrutamine ja jagamine

+ ja –

Liitmine ja lahutamine

&

Ühendamine (ühendab kaks tekstistringi)

= < > <= >= <>

Võrdlus

Sulgude kasutamine

Väärtustamisjärjestuse muutmiseks pange sulgudesse valemi see osa, mis tuleb arvutada esimesena. Järgmine valem annab näiteks tulemiks 11, sest loend või teek arvutab korrutise enne liitmist. Valem korrutab omavahel 2 ja 3 ning liidab siis tulemile 5.

=5+2*3

Kui aga muudate sulgude abil süntaksit, liidab loend või teek esmalt 5 ja 2 ning korrutab seejärel tulemi kolmega, andes vastuseks 21.

=(5+2)*3

Järgmises näites on sulud valemi esimese osa ümber ning loend või teek teeb seetõttu esimesena tehte [Kulu]+25 ning jagab seejärel tulemi lahtrite EC1 ja EC2 väärtuste summaga.

=([Cost]+25)/SUM([EC1]+[EC2])

Lehe algusse

Märkus. : Masintõlke lahtiütlus. Selle artikli tõlkis arvutisüsteem ilma inimese sekkumiseta. Microsoft pakub selliseid masintõlkeid, et inglise keelt mittekõnelevad kasutajad saaksid vaadata sisu Microsofti toodete, teenuste ja tehnoloogiate kohta. Kuna artikkel on masintõlgitud, võib see sisaldada sõnavara-, süntaksi- või grammatikavigu.

Täiendage oma oskusi
Tutvuge koolitusmaterjalidega
Kasutage uusi funktsioone enne teisi
Liituge Office Insideri programmiga

Kas sellest teabest oli abi?

Täname tagasiside eest!

Täname tagasiside eest! Tundub, et võiksime teid kokku viia ühega meie Office'i tugiagentidest, kes aitab teil probleemi lahendada.

×